reede, 28. märts 2014

"garden in the ceiling"

Nägin täna esimest liblikat. Kollast lapsuliblikat. Küllap kõik teavad, mida see ennustavat. Natukene hiljem kohtasin liblikapaari: täpselt samasugust kollast (tore on mõelda, et äkki seda sama) ja kirjut koerliblikat. Mida sellest ennustada, kes seda teab.. Kevadekuulutajad. Raadiost kuulsin eile, et ka Jaapanis kuulutati välja kevad. Seal märgib kevade algust kirsipuude õitsele puhkemine. Ilus mõte minu arvates, et kevad peaks algama looduse, mitte kella järgi.

Aga Jaapan. Minu kokkupuuted Jaapaniga, alustades algusest.
*Muumide multifilm. Kohe kindlasti on see esimene ja üks tähtsamaid sealjuures. Väikest Müüd kardan siiani. Kui see välja jätta, siis armastusväärne. Minu lemmik oli Nuuskmõmmik.
Igaks juhuks mainin, et muumid ise pärinevad aga hoopis Soomemaalt, Tove Janssoni sulest.
*Tamagotchi
*2001 aastal tuli kinno Jaapani autori animefilm "Vaimudest viidud", mida käisime ema ja vennaga vaatamas. See räägib kümneaastasest tüdrukust, kes satub veidrasse linna, kus elavad kõikvõimalikud vaimud ja hinged. Olin ise ka sel hetkel kümne ringis. Eks palju oleneb lapsest, mulle mõjus see päris tugevalt, kuid olen tegelikult õnnelik, et nägin seda sellises haavatavas eas. Mäletan, kuidas mu käed värisesid kinost tulles. Elamus, mida ehk praeguses vanuses enam sarnaselt ei kogeks, kui laps oma kujutlusvõime lõpututes käikudes.
*Jaapani mehed -  on ilusad. Kohati. Ja naised ka. Ja vahel ei saagi päris hästi aru, kummaga tegu on, mis on ka omamoodi lahe ju.  
*Sushi - kahjuks pole ma veel avastanud, milles selle toidu fenomen seisneb. Kala maitsega külm äädikane riis keeratud keedetud meriadru sisse, enam-vähem. Ök. Või äkki ma pole lihtsalt maitsnud seda "õiget" veel..? Ma pole kunagi restoranis söönud neid, alati kusagil külas.
*Haruki Murakami - raamat "Lõuna pool piiri, lääne pool päikest". Paneb mõtlema jaapani inimeste mõttelaadi ja eluolu üle. Veel võib vaadata näiteks tema raamatu põhjal tehtud filmi "Norwegian Wood", mis on veniv ja valus (meenutab Eesti filme veits), aga see on taotluslik ja mõjub üllatavalt tugevalt. Soundtrack on see-eest päris põnev nagu filmi nimigi väidab - Norwegian Wood on biitlite kergelt kahemõtteline laul.
*MONO ja world's end gilrfriend - no comments, mine ja kuula!
*Jaapani porno - kaks sõna, veider ja karvane. 
*Origami -  (sattusid hoogu ja lugesid valesti jah?) esimest korda pidin suuremas hulgas volditud linde valmis tegema eelmise aasta augustis, kui olin kujundajaks ühes pulmas. Ma pole voltimist suutnud siiani lõpetada. Siinkohal soovitus: kui sa oled socially suhtelistelt awkward (nagu mina), siis õpi selgeks voltima midagi lihtsat.. ja kui oled olukorras, kus sa pead tegevusetult teiste juttu kuulama (sest sa pole võimeline parasjagu sõna võtma), siis haara vaikselt esimene ettejuhtuv paber ja voldi üks lind. Kinnitan, inimesed jätavad oma jutu mingiks ajaks katki ja hakkavad asjast huvituma, sest sa tegid oma kätega midagi, mida nad ei oska teha.  
*Canon - mu uus sõber Jaapanist, kellega siiani äärmiselt rahul olen.  

https://www.youtube.com/watch?v=ByXuk9QqQkk


https://www.youtube.com/watch?v=kYBgsyBwYso



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar